31 detsember 2014

Koomiksid Euroopas ja Ameerikas


Kui päris viimased ajad välja arvata, ei lähe Euroopa koomiksil (kui selle all mõelda peamiselt prantsuskeelset bande dessinéed) USA turul just ülemäära hästi. DC proovis koostööd Humanoidsiga ja kirjastas näiteks Enki Bilali ja Yves Chalandi albumeid, Marvel andis välja Soleili Sky Dolli ja Universal War One kogumikke. Kõik sellised koostööd kippusid aga üsna ruttu kokku kuivama.

Ameerikas ja Euroopas on lihtsalt väga erinevad koomiksikultuurid. USA on harjunud floppy'ks kutsutavate perioodiliste vihikukestega, mida viimasel paaril aastakümnel on hakatud hiljem ka kogumikena kirjastama. Sellise kombe teetähiseks võib pidada edukaid Vertigo seriaale, eelkõige "Sandmani", aga muidugi ka sellesama DC klassikalist "Wachmeni", mis mõlemad müüvad hästi tänase päevani. Pikapeale hakkas paperbackidele lisanduma ka kallimaid kõvakaanelisi versioone, kuni jõuti ülipaksude ja suureformaadiliste "Omnibus"- või "Absolute Edition"-tüüpi luksköideteni.

Üks viimaste aastate suund on ka vanade klassikaliste leheribade ja sarjade kogumike massiline ilmumine. Neid on tõeliselt palju, alates Lloyd Gottfredsoni ja Carl Barksi kogumikest Peanutsi, Popeye ja Milton Caniffi sarjade ja Tascheni hiiglasliku "Little Nemo" kohvrini. Seejuures on kvaliteet enneolematult hea, taastatud on nii tušijoon kui rastrid ja värvid. Võib väita, et nii mõnigi vana koomiks ei ole kunagi nii hea välja näinud kui nüüd.

Samal ajal on Prantsusmaal igakuiste konveierkoomiksite asemel pea alati kombeks olnud autorisarjad ja -albumid, mis ilmuvad ehk korra aastas suures formaadis kõvaköitelise albumina. Mõnel kirjastusel on ka oma ajakirjad (nagu Dupuis' iganädalane "Spirou"), kus tulevane album enne järjeloona läbi käib. Aga põhiline on ikkagi vana hea suur albumiformaat.

Loomulikult on ka sealmail väga märgatav mangakoomiksi osakaalu kasv, aga oma 5000 iga-aastase koomiksiraamatu hulgas domineerib siiski kodumaine toodang. Samas pole kahtlust, et prantsuse keelde tõlgitakse ka kogu maailma juhtiv koomiksikirjandus, sealhulgas USA superhero albumid, mis tihti on tehniliselt parema kvaliteediga kui origiaalid. Väga ilus näide prantsuse tõlke kenadusest on kasvõi Jeremy Bastiani piraaditüdruku raamat.

Kuid ka Prantsusmaal on viimastel aastatel toimunud muutusi. Kordustrükid, kus mitu varasemat albumit või minisari on ühtede kaante vahele toodud, on tihtipeale väiksemas formaadis ja elitaarsemal paberil. Ka siin ilmub suuri luksköiteid, millest mõnes koomiksileheküljed nende võimalikult originaalilähedasel 1:1 kujul ära on trükitud. Sarnaseid suuri ja kalleid raamatuid teeb USA-s näiteks IDW oma "Artist's Edition" sarjas.

Kui prantslased kirjastavad vaevata mistahes kandis tehtud koomikseid, siis USA-s on suureks takistuseks olnud justnimelt formaatide erinevus. Kuna riiulid on olnud kohandatud vihikute mõõtudele, siis tehakse Euroopa koomiksialbumid sageli pisemaks ja pehmekaaneliseks. Reaalsuses tähendab see seda, et kandilisema leheküljega prantsuse album muudetakse sama laiaks kui USA vihik, ehk siis oluliselt väiksemaks nii sellestamast vihikust kui muidugi originaalist. Pildid muutuvad kribuks ja arvutis küljendatud tekstid veel eriti pisikeseks. Tulemuseks on väga halvasti loetav raamat, nagu neid teeb näiteks NBM. Pole ka ime, et ostjaid ja lugejaid vähevõitu, need raamatud lihtsalt eeldavad head silmanägemist.

Viimastel aastatel on Euroopa koomiksite tõlkeid ja nendega tegelevaid kirjastusi siiski hulgaliselt juurde tulnud. On nii neid, kes otsivad tõlkimiseks huvitavaid albumeid ja autoreid, aga on ka paar prantsuse kirjastust, kes on ise aktiivselt USA turule tulnud - Humanoids näiteks. Aina enam Euroopa koomikseid jõuab USA turule, mis tähendab, et hoopis levinuma inglise keele kaudu jõuab prantsuskeelne koomiks nüüd aina rohkem ka kogu maailma lugejateni. Infot tuleb aina juurde ja seda ei pruugi olla just lihtne leida. Netis tuulamise asemel on seda ilmselt kõige lihtsam teha  Facebooki gruppi Eurocomics USA Invasion jälgides.

Väikese kõrvalpõikena tuleb lõpuks tõdeda, et ka meie põhjanaabrid soomlased on koomiksiekspordis aina edukamad, ja seda mõlemal pool ookeani. Hiljuti ilmus USA-s metallikoomiks "Perkeros", uueks nimeks "Sing no Evil", juba varem tuli Dark Horse'ilt "Pikku Närhi" ehk "Jaybird". Ja ainuüksi 2015. aasta alguses tuleb Prantsusmaal välja vähemalt kolm uut soome tõlget, mis näha ka juuresoleval pildil.

Kommentaare ei ole: